Viited temaatilistele üliõpilastöödele

Üliõpilastööd No Comments

Laste ja noorte online-käitumise kohta on kirjutatud palju põnevaid teadustöid, nende hulgas valmib igal kevadel mitmeid temaatilisi üliõpilastöid. Viimastel aastatel kaitstud bakalaureuse- ja magistritöödest võib välja tuua näiteks järgmiseid:

  • Inga Kaldi magistritöö käsitles 7-8-aastaste laste internetikasutust, teadlikkust ja kokkupuudet online-riskidega, samuti laste rakendatavaid toimetulekustrateegiaid riskide kogemisel. Tulemustest võib välja tuua, et suurem osa lastest kasutab internetti vanemate pideva järelvalveta, olles kohati internetis ka siis, kui vanemaid kodus ei ole. Lastel, kes on rohkem riske kogenud, on ohtlikumad veebikasutuse harjumused, näiteks teevad nad seda enda sõnutsi peaaegu alati üksi, erinevatel aegadel ja sealhulgas hilisõhtul, omavad personaalset sotsiaalvõrgustiku kontot ja käivad palju videosaitidel. Suurem osa riskidest, mida lapsed on kogenud, on ette tulnud suhtlusvõrgustikes, kus riskiallikaks on olnud võõrad veebikasutajad, aga ka sõbrad ja tuttavad, kes on lapsele riskantse sisu edasi saatnud. Kui laps on veebiriskiga kokku puutunud sõbra kaudu, ei taha ta sellest teistele rääkida, põhjendades, et ei taha teisele „pahandusi kaela tõmmata“. See näitab, et iseäranis ohtlikuks võib pidada riskide jagamist eakaaslaste vahel, kuna täiskasvanu kaasamine on siin vähetõenäoline. (Kald, I. (2014). 1. ja 2. klassi laste online-riskikogemused ja toimetulekustrateegiad. Magistritöö. Juh. V. Kalmus. Tartu: Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskond. 82 lk.)
  • Katrin Romanenkovi magistritöö eesmärgiks oli uurida laste internetikasutuse vanemliku vahendamise praktikaid pöörates eelkõige tähelepanu sellele, milliseid praktikaid kasutavad vanemad oma laste internetikasutuse järelevalvel ning ebasoovitavate tegevuste piiramisel.  Uuringu tulemustest nähtub, et vanemate suhtumine oma laste internetikasutusse on võrdlemisi liberaalne nii arvutikasutuse aja kui seal tehtavate tegevuste suhtes. Samuti arvati, et teatud määral kokkupuude negatiivsete tagajärgedega on paratamatu ja ka vajalik, sest see aitab lastel omandada vilumust internetiavarustes riskide märkamiseks ning nende vältimiseks. Siiski vestlevad vanemad meelsasti oma lastega nende internetikasutuse üle ning sageli tulevad jutuks ka erinevad riskid. Iseenda teadlikkuse tõstmist pidasid vanemad vajalikuks, samas ei peetud internetiturvalisuse kodulehti või abitelefoni efektiivseks kanaliks.  (Romanenkov, K. (2014). Internetikasutuse sotsiaalse vahendamise praktikad 9-12-aastaste laste vanemate seas. Magistritöö. Juh. V. Kalmus. Tartu: Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskond. 109 lk.)
  • Marianne Võime magistritöö eesmärgiks oli välja selgitada ühe veel Eestis vähe uuritud internetiriski – interneti liigkasutamise – olemus Eesti laste seas. Uuringutulemused tõid välja, et pea pooled uuringus osalenud Eesti lastest olid täielikult või peaaegu nõus ühe või enama väitega interneti liigkasutamise kohta, olles Euroopas selle tulemuse poolest esirinnas. Kolmandik Eesti lastest olid täielikult või peaaegu nõus, et neil on esinenud olukorda, kus nad on viibinud internetis ka siis, kui see neile tegelikult huvi ei paku. Viiendik lastest on väga või üsna sageli proovinud tulutult vähendada internetis veetmise aega. Kui lapsel võib täheldada ilminguid problemaatilisest internetikasutusest (näiteks ei suuda suuda ta interneti kasutamisest loobuda, jätab seetõttu unarusse oma muud tegemised, tunneb pidevat ärevust, häiritust, kui ta internetti ei saa, ning püüded teda internetist eemale tuua on lõppenud tulutult), tuleks internetikasutuse piiramise kõrval jälgida ka lapse psüühikat, emotsioone, sotsiaalset hakkamasaamist ja teiste võimalike riskide kogemist. (Võime, M. (2013). Laste interneti liigkasutus ja selle seosed vanemliku vahendamisega. Magistritöö. Juh. V. Kalmus. Tartu: Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskond. 70 lk.)
  • Signe Pikk uuris oma bakalaureusetöös, millised on Eesti, Soome, Saksamaa ja Suurbritannia 9–16aastaste laste ja nende vanemate arusaamad kübermaailmas varitsevatest online-riskidest. Tulemustena selgus, et lapsed tajusid rohkem online-riske kui nende vanemad. Eesti ja Soome 9–16aastaste laste arvates oli online-risk tüüpiliselt pigem seksuaalne ning seotud Internetis leviva pornograafiline infosisuga. Suurbritannia ja Saksamaa laste arvates oli online-risk tüüpiliselt pigem agressiivne ning seotud Internetis teiste inimeste solvamise ja diskrimineerimisega. Tüdrukud tajuvad rohkem seksuaalse alatooniga riske ja poisid rohkem kommertsriske. (Pikk, S. (2011). Eesti, Suurbritannia, Saksamaa ja Soome 9–16aastaste laste ja nende vanemate arusaamad online-riskidest (EU Kids Online küsitluse lahtiste vastuste põhjal). Bakalaureusetöö. Juh. V. Kalmus. Tartu: Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskond. 54 lk.)

Siit leiate põhjalikuma nimekirja teemakohastest üliõpilaste tehtud bakalaureuse- ja magistritöödest (lingid viivad andmebaasi lehele, kust on võimalik alla laadida töö terviktekst):

Suumann, G. (2014). 12-13-aastaste arvamused oma vanemate sotsiaalmeedia kasutuse kohta. Magistritöö. Juh. A. Siibak. Tartu: Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskond. 111 lk. 

Toodo, B. (2014). 13-16aastaste noorte ja nende vanemate teadlikkus internetiriskidest. Bakalaureusetöö. Juh.  V. Kalmus. Tartu:  Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskond. 78 lk.

Hermann, K. (2013). Ekraanimeedia roll soostereotüüpide kujundamisel: Eesti algklassiõpetajate ja -õpilaste arusaam. Magistritöö. Juh. A. Siibak. Tartu: Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskond. 107 lk.

Johanson, K. (2013). 6–7-aastaste laste endi hinnang suhtulusportaalide kasutamisele Tartu lasteaedade näitel. Bakalaureusetöö. Juh. P. Luik. Tartu: Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskond. 30 lk.

Kangur, K. (2013). Poiste ja tüdrukute kübersuhete loomise motiivide võrdlus Lääne-virumaa III kooliastme õpilaste näitel. Magistritöö. Juh. P. Luik. Tartu: Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskond. 53 lk.

Narruskberg, E. (2013). Koolikiusamise kajastumine meediakanalites 4.- 12. klassi õpilaste hinnangul. Bakalaureusetöö. Juh. K. Kõiv. Tartu: Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskond. 39 lk.

Pent, K. (2013). Kiusamiskäitumise ja prosotsiaalsete oskuste seosed sotsiaalse staatuse ja tajutud populaarsusega 5.-6. klassi poistel ja tüdrukutel. Magistritöö. Juh. K. Tropp. Tartu: Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskond. 31 lk.

Raudvassar, L. (2013). Õpetajate võimalused õpilaste meediapädevuse arendamiseks läbiva teema kaudu. Magistritöö. Juh. K. Ugur. Tartu: Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskond. 112 lk.

Roodus, M. (2013). Kuni 13-aastaste laste vanemate hinnang nende lapse tegevusele sotsiaalvõrgustikes. Magistritöö. Juh. P. Luik. Tartu: Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskond. 39 lk.

Rooste, K. (2013). Algklassiõpetajate ja -õpilaste suhtlustrendid Facebookis: õpetajate kogemused. Magistritöö. Juh. A. Siibak. Tartu: Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskond. 76 lk.

Tennenberg, K. (2013). Eesti 6-7-aastaste lasteaialaste teadlikkus internetis valitsevatest privaatsus- ja sisuriskidest ja kokkupuude nende riskidega laste endi hinnangul Tartu linna lasteaedade näitel. Bakalaureusetöö. Juh. P. Luik. Tartu: Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskond. 36 lk.

Tuuling, T. (2013). Küberkiusamise toimetulekustrateegiad 14-15 aastaste õpilaste hinnangul kolme Tartu kooli näitel. Bakalaureusetöö. Juh. P. Luik. Tartu: Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskond. 36 lk.

Vesi, I. (2013). Koolieelikute ekraanimeediumite tarbimine ja lastevanemate hoiakud, hirmud ja reeglid seoses oma lapse ekraanimeediumite tarbimisega. Magistritöö. Juh. M. Taimalu. Tartu: Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskond. 40 lk.

Buht, L. (2012). Teismelistevahelised kiuslikud suhted Facebooki keskkonnas Otepää gümnaasiumi tüdrukute näitel. Bakalaureusetöö. Juh. A. Siibak. Tartu: Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskond. 77 lk.

Ebral, R. (2012). Alaealiste karistuslikud hoiakud küberkiusamise suhtes. Magistritöö. Juh. A. Markina. Tartu: Tartu Ülikooli õigusteaduskond. 77 lk.

Hein, H. (2012). Noorte tõlgendused suhtlusportaalidest kui sotsiaalsed representatsioonid. Bakalaureusetöö. Juh. A. Rämmer. Tartu: Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskond. 51 lk. 

Jänes, L. (2012). Tartu linna asenduskodudes elavate kooliealiste laste meediakogemus. Bakalaureusetöö. Juh. K. Ugur. Tartu: Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskond. 73 lk.

Kisly, I. (2012). Arvutimängude mängimine Narva gümnaasiumide õpilaste hinnangul ja selle seosed impulsiivsusega.Bakalaureusetöö. Juh. P. Luik. Tartu: Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskond. 37 lk.

Komp, L. (2012). Oluliste teiste roll 3. klassi laste toimetulemisel online-riskidega. Magistritöö. Juh. V. Kalmus. Tartu: Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskond. 99 lk.

Lattik, M. (2012). Poiste ja tüdrukute moraalne käitumine internetis ja reaalses elus nende endi hinnangul Tartu linna kahe gümnaasiumi näitel. Bakalaureusetöö. Juh. P.Luik. Tartu: Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskond. 28 lk.

Raudsepp, K. (2012). Internetisõltuvus ja selle seosed kooliga seotud teguritega kahe Tartu linna kooli näitel. Magistritöö. Juh. P. Luik. Tartu: Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskond. 43 lk.

Raudsik, I. (2012). Õpetajad ja eakaaslased internetikasutuse vahendajatena põhikooli õpilaste pilgu läbi. Bakalaureusetöö. Juh. V. Kalmus. Tartu: Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskond. 49 lk.

Soodla, S. (2012). Jõgevamaa koolide 7. klassi poiste ja tüdrukute riskikäitumine reaalelus ja internetis. Magistritöö. Juh. P. Luik. Tartu: Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskond. 43 lk.

Suumann, G. (2012). Kujuteldava kasutaja suhtlusportaali profiililoome analüüs loominguliste uurimismeetodite abil. Bakalaureusetöö. Juh. A. Siibak. Tartu: Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskond. 81 lk.

Kald, I. (2011). 5-7-aastaste laste vanemad laste meediakasutuse juhendajatena Rahamaa näitel. Bakalaureusetöö. Juh. V. Kalmus. Tartu: Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskond. 52 lk.

Kilo, T. (2011). Seksuaalse informatsiooni allikad kaheksandates klassides ühe kooli näitel Soomes. Bakalaureusetöö. Juh. K. Kõiv. Tartu: Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskond. 36 lk. 

Käis, K.-K. (2011). Lapsevanemate roll 5-7aastaste laste meediatarbimise suunamisel. Bakalaureusetöö. Juh. K. Vinter, A. Siibak. Tartu: Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskond. 97 lk.

Maasoo, K. (2011). Söömishäireid pooldavad veebikeskkonnad: eestikeelsete internetilehekülgede sisuanalüüs. Juh. K. Talves. Tartu: Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskond.

Rooste, K. (2011). Algklassilaste meediatarbimise harjumused: õpetajate vaatenurk. Bakalaureusetöö. Juh. A. Siibak. Tartu: Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskond. 94 lk.

Sõster, A. (2011). Interneti kasutamise teadlikkusest ja sellega kaasnevad ohud I ja II kooliastme õpilaste seas. Magistritöö. Juh. P. Luik. Tartu: Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskond. 51 lk.

Aug, K. (2010). Suhtlusportaalide kasutajaeelistuste muutumine Orkuti ja Facebooki näitel. Bakalaureusetöö. Juh. A. Siibak. Tartu: Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut. 123 lk.

Karu, K. (2010). 1. klassi õpilaste teadlikkus online-riskidest ning vanemate käitumispraktikad laste internetikasutuse kujundamisel Tartu koolide näitel. Bakalaureusetöö. Juh. V. Kalmus. Tartu: Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut. 98 lk.

Murumaa, M. (2010). Auditooriumi tähtsus ja roll uue meedia keskkonnas sotsiaalvõrgustikes saadetavate sõnumite näitel. Magistritöö. Juh. A. Siibak. Tartu: Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut. 193 lk.

Naumanis, E. (2010). Eelteismeliste visuaalse identiteedi konstrueerimine suhtlusportaalis rate.ee. Bakalaureusetöö. Juh. A. Siibak. Tartu: Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut. 104 lk.

Oolo, E. (2010). E-nõustamisfoorumite efektiivsus ja nende kasutamise praktikad eesti noorte seas. Bakalaureusetöö. Juh. A. Siibak. Tartu: Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut. 171 lk. (Eesti Noorsoo Instituudi noorsoo-uuringute teemalise üliõpilastööde konkursi II-III preemia, 2010).

Tamme, V. (2010). Eelteismeliste suhtlusportaalide kasutamise praktikad rate.ee näitel. Bakalaureusetöö. Juh. A. Siibak. Tartu: Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut. 126 lk.

Võime, M. (2010). Internetikasutus ja internetisõltuvuse võimalikkus Tallinna Prantsuse Lütseumi põhikooliõpilaste näitel. Bakalaureusetöö. Juh. D. Kutsar, A. Siibak. Tartu: Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut. 64 lk.

Peedoson, E. (2009). Teismeliste tüdrukute virtuaalse identiteedi tajumine ja eneseväljendus blogides. Bakalaureusetöö. Juh. A. Siibak. Tartu: Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut. 63 lk. (Eesti Noorsoo Instituudi noorsoo-uuringute teemalise üliõpilastööde konkursi III preemia, 2009).

Proosa, A. (2009). Eelteismeliste tütarlaste virtuaalse identiteedi konstrueerimine portaalis rate.ee. Bakalaureusetöö. Juh. A. Siibak. Tartu: Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut. 71 lk. (Eesti Noorsoo Instituudi noorsoo-uuringute teemalise üliõpilastööde konkursi I-II preemia, 2009).

Romanenkov, K. (2009). Online-keskkonnas valitsevad riskid ja nende teadvustamine 9-12 aastaste laste seas. Bakalaureusetöö. Juh. V. Kalmus. Tartu: Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut. 82 lk.

Isakannu, H. (2008). Kiusamine internetis: noortevaheline käitumine võrgumaailmas kahe Tallinna kooli näitel. Bakalaureusetöö. Tallinn: Tallinna Ülikooli Informaatika Teaduskond. 53 lk.

Laos, J. (2007). Identiteetide suhestatus mängulisusega rate.ee keskkonnas. Bakalaureusetöö. Juh. A. Siibak. Tartu: Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut. 54 lk.

Miljan, M. (2007). Noormeeste visuaalne enesepresenteerimine suhtlusportaalis rate.ee. Bakalaureusetöö. Juh. A. Siibak. Tartu: Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut. 102 lk.

Naruskov, K. (2007). Internetis toimuv kiusamine kui küberkiusamise alaliik kahe Tartu linna kooli näitel. Bakalaureusetöö. Tartu: Tartu Ülikooli Haridusteaduskond. 62 lk.

Pruul, R. (2007). Rahvusäärmuslus rate.ee profiilides. Bakalaureusetöö. Juh. A. Siibak. Tartu: Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut. 59 lk. (Eesti Noorsoo Instituudi noorsoo-uuringute teemalise üliõpilastööde konkursi III preemia, 2007).