Eesti lapsed paistavad silma aktiivse ja riskialti internetikasutusega

2:09 pm Pressiteated

26. septembril avaldab rahvusvaheline uurimisvõrgustik EU Kids Online 21 Euroopa riigis läbi viidud 250 empiirilisele uurimusele toetuva võrdleva uuringu raporti, kus analüüsitakse laste internetikogemusi. Laste internetikasutust, riskidega kokkupuutumist ja vanematepoolset järelevalvet puudutavate andmete põhjal töötas EU Kids Online välja maade liigituse, mis peegeldab erinevusi laste ja noorte online-riskides ja -võimalustes.

Eesti kuulub koos Hollandi, Norra ja Ühendkuningriikidega maade rühma, mida iseloomustab nii laste internetikasutuse kui ka online-riskide kõrge tase. Tuleb tõdeda, et ulatuslikuma interneti kasutamisega kaasneb suurem võimalus riskidega kokkupuutumiseks. Kõrge riskitase on üldiselt omasem Euroopa Liidu uutele liikmesmaadele. Lõuna-Euroopa riikides kaldub riskitase olema madalam, kuid ka nende maade seas esineb erinevusi.

Riski tõenäosusest olulisem on küsimus, kuidas suudavad lapsed riskidega toime tulla või neid vältida. Eestit ja Bulgaariat iseloomustab kõrgeim riski- ja madalaim riskiga toimetuleku tase, nende näitajate osas järgnevad Poola ja Tšehhi Vabariik. Erinevalt teistest aktiivse internetikasutusega riikidest, näiteks Hollandist ja Ühendkuningriikidest, on Eestile iseloomulik lapsevanemate vähene järelevalve laste online-käitumise üle. “Kõiki aspekte arvesse võttes on Eesti lapsed Euroopa kontekstis unikaalses olukorras: kuuludes ühelt poolt kategooriasse “kõrge kasutus – kõrge risk”, on nad jäetud võrdlemisi omapäi veebidžunglisse seiklema, vaatamata sellele, et nende vanemate arvates ei pruugi nad seal alati kõige paremini hakkama saada,” väitis Tartu Ülikooli meediauuringute dotsent Veronika Kalmus.

Uurimisvõrgustiku EU Kids Online raport tõstab Eestit koos Poola ja Tšehhimaaga esile kui riike, kus oleks vaja kiiremas korras tegeleda turvalise interneti alase teadlikkuse tõstmisega.

KOKKUVÕTE UURIMISTULEMUSTEST

Kogu Euroopas suureneb interneti kasutamine lapse vanuse kasvades, seda kuni varase või keskmise teismeeani, mil kasutus jõuab haripunkti. Vastupidiselt levinud oletusele, et kõik lapsed on nö digitaalpärismaalased ja lapsevanemad digitaalsed immigrandid, ilmneb, et alla 11-aastased lapsed kasutavad internetti siiski vähem kui nende vanemad, kuid 12-17-aastased kasutavad internetti tõenäoliselt oma vanematest rohkem (87% versus 65%). Seega on just teismelised Euroopas digitaalsed pioneerid.

“Need tulemused näitavad, et üldiselt võivad nooremad lapsed eeldada, et nende vanemad tunnevad internetti piisavalt, et lapsi selle kasutamisel juhendada, kuid teismeliste puhul ei pruugi see enam nii olla. Enamgi veel, kuigi internetikasutus võib mõne riigi täiskasvanute hulgas olla madal, on siiski üsna tõenäoline, et lapsevanemate teadmised on piisavad võtmaks oma laste suhtes järelevaataja rolli,“ ütles Uwe Hasebrink Hans Bredlow Meediauuringute Instituudist.

Kõrget internetikasutust seostatakse tavaliselt suhteliselt aktiivse kodukasutusega, samas vähene internetikasutus seondub ulatuslikuma internetikasutusega koolis. Uurimistulemustest selgus, et kogu Euroopas kasutavad lapsed internetti võrdväärselt nii kodus kui koolis. Mida enam kasutatakse internetti kodus, seda tõenäolisemalt kasutatakse seda rohkem ka koolis ja vastupidi.

Uuringutulemused kogu Euroopas näitavad, et täiskasvanud ja lapsed on üksmeelel selles osas, et lapsed kasutavad internetti hariduslikel eesmärkidel, meelelahutuseks, mängudeks ja lõbuks, infootsinguks, sotsiaalsetes võrgustikes osalemiseks ja kogemuste vahetamiseks. Teisi võimalusi, näiteks online-sisuloomist või konkreetseid kodanikuosaluse vorme, kasutatakse harvemini.

“Tulemused näitavad, et iga laps ronib nö online-võimaluste redelil, alustades infootsingust, arenedes läbi mängude ja suhtluse, kasutades seejärel interaktiivsemaid suhtlusviise ja lõpetades loominguliste ning kodanikutegevustega. Kuigi võimalikud on paljud erinevad variandid, võiks eeldada, et internetis suhtlemine ja mängude mängimine ei pruugi olla “aja raiskamine” vaid vastupidi, motiveeriv samm “heakskiidetud” võimaluste poole,” leiab Sonia Livingstone, võrgustiku EU Kids Online juht, London School Economics.

Selgus, et isikliku informatsiooni avaldamine on kõige tavalisem risk, millega kogu Euroopas kokku puututakse (seda teeb ligi pool internetti kasutavatest teismelistest). Esinemissageduselt teine risk on pornograafia vaatamine, millega Euroopas puutub kokku 4 noort 10st. Kolmandal kohal on vägivaldse või vihkamist õhutava sisu nägemine (sellega puutub kokku ligemale kolmandik teismelistest). Küberkiusamine, -ahistamine või -jälitamine puudutab üht 5-6 lapsest online’is. Online’is on seksuaalse sisuga kommentaare saanud tahtmatult iga kümnes noor Saksamaal, Iirimaal ja Portugalis ning pea iga kolmas või neljas teismeline Islandil, Norras, Suurbritannias ja Rootsis ning koguni iga teine Poolas. Online-tuttavaga “reaalses” elus kohtuma minek on kõige harvemini esinev, kuid väidetavalt kõige ohtlikum risk, mille tase on Euroopas märkimisväärselt ühtlane: üldjuhul 9% ehk üks 11 teismelisest online’is on käinud sellistel kohtumistel, samas Poolas, Rootsis ja Tšehhi Vabariigis on seda teinud iga viies.

Lapsevanemad kasutavad erinevaid strateegiaid laste online-tegevuste järelevalveks, eelistades sotsiaalseid strateegiaid (ajalisi piiranguid, koos lastega online’is käimist ning internetikasutuse teemadel rääkimist) tehnilisele vahendamisele (sisufiltritele või monitoorimistarkvarale). Euroopas on läbivaks tendentsiks, et laste internetikasutuse osas teostavad järelevalvet pigem kõrgema sotsiaalmajandusliku staatusega vanemad ning et tüdrukute järele valvatakse rohkem kui poiste järele. Vanuse lõikes kehtib kogu Euroopas U-kõver: vanemate järelevalve suureneb kuni laste 10-11-aastaseks saamiseni ning väheneb seejärel taas.

Riikidevahelised erinevused laste internetikasutuses, mis sõltuvad paljuski erinevustest interneti levikus, mõjutavad oluliselt Euroopa laste internetikogemusi. Kõrge kasutusaktiivsus on üldiselt seotud suuremate riskidega, kuid leidub ka üksikuid keskmise kasutusaktiivsuse ja kõrge riskiga maid ning vähemalt üks madala kasutusaktiivsuse ja kõrge riskitasemega riik (Bulgaaria).

Mitme kõrge riskitasemega riigi puhul ilmnes mittetulundusühingute suhteliselt väike kaasatus interneti turvalisusega seotud projektidesse.

Koolide tehniline infrastruktuur ning interneti integreerimine õppekavadesse ja igapäevasesse õppetöösse mõjutab laste internetikasutust koolis. Kuna koolides on internetikasutusel sageli piirangud, vähendab koolikeskkond nii riske kui võimalusi.

TAUSTATEAVE

EU Kids Online (www.eukidsonline.net) viib läbi esimest süstemaatilist olukorra kaardistust Euroopas, võrreldes 21 riigi uurimistulemusi, mis puudutavad laste ja noorte kogemusi kokkupuutes Interneti ja teiste online-tehnoloogiatega. Käimas on projekti teine aasta. Võrgustikku rahastab Euroopa Komisjoni programm Turvalisem Internet Pluss.

  • Projektiga on liitunud Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Küpros, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Sloveenia, Taani, Tšehhi Vabariik ja Ühendkuningriigid. Eestit esindab Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut.
  • EU Kids Online on avaldanud 6 raportit, mis on vabalt allalaaditavad aadressil: www.eukidsonline.net.

Lisainfo:

Veronika Kalmus, meediauuringute dotsent, TÜ ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut, veronika.kalmus@ut.ee, tel. 7 375 189, http://eukidsonline.ut.ee

Leave a Comment

Your comment

You can use these tags: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <code> <em> <i> <strike> <strong>

Please note: Comment moderation is enabled and may delay your comment. There is no need to resubmit your comment.