Uurimisvõrgustik EU Kids Online avaldas poliitikasoovitused (17.10.2011)

1:12 pm Pressiteated

Täna avaldas rahvusvaheline teadlasvõrgustik EU Kids Online üle-Euroopalise laste internetikasutuse uuringu tulemustele toetuvad soovitused huvirühmadele.

Uuringu tulemuste põhjal hakkavad lapsed internetti kasutama üha nooremas eas, ühtlasi on laste netikasutus mobiilsete seadmete leviku tõttu aina privaatsema iseloomuga. See seab uued väljakutsed nii lapsevanematele kui poliitikakujundajatele, vähendamaks laste kokkupuutumist internetist johtuvate riskidega.

Eesti kuulub koos Norra, Rootsi, Taani, Leedu, Tšehhi, Rumeenia ja Bulgaariaga maade rühma, kus nii laste internetikasutus kui nende poolt kohatavate online-riskide tase on üle Euroopa keskmise.

Projektis osalenud Tartu Ülikooli meediateadlased peavad Eesti puhul kõige olulisemaks valdkonnaks hariduspoliitikat. “Õpetajate meediapädevuse tõstmine peaks olema üks prioriteete, seda nii kutse- kui täiendõppe tasandil”, sõnas uuringu Eesti-poolne koordinaator, meediauuringute professor Veronika Kalmus. Väga oluline on internetiturvalisuse käsitlemine nii arvutiõpetuse kui teiste õppeainete raames, lisas ta.

Arvestades Eesti laste varajast internetikasutuse algust ja lasteaias käivate laste suurt osakaalu, leiavad TÜ teadlased, et lasteaedadel on oluline roll nii koolieelikute kui nende vanemate meediateadlikkuse tõstmisel. See tähendab uut rõhuasetust ka lasteaiaõpetajate ettevalmistuses ja täiendkoolituses.

Eesti lapsed paistavad Euroopas silma nii kooli- kui küberkiusamise kõrge taseme poolest, mistõttu uurimisrühm leiab, et neid probleeme tuleks väärtuskasvatuse, ennetuse ja nõustamise tasandil näha terviklikult. Kuna lapsed suudavad netikiusamisega mõnevõrra paremini toime tulla, võiks nõustamisel ja õpetamisel vaagida mõne võrgukeskkonnas avastatud toimetulekustrateegia ülekandmist pärisellu.

Olulise tegevusvaldkonnana näevad TÜ meediateadlased ka lastele mõeldud positiivse veebisisu loomist. Kuna Eesti-taolistes väikestes keelekogukondades ei ole erasektori võimalused turu piiratuse tõttu kuigi suured, peaks lastele suunatud omakeelsete veebikeskkondade mitmekesisuse ja kvaliteedi eest hoolitsema eeskätt valitsus-, ava- ja mittetulundussektor.

Uurimisvõrgustiku juht professor Sonia Livingstone Londoni Majanduskoolist ütles: “Tasakaalustamata pealkirjad ja segadus on tekitanud avalikkuses äreva õhkkonna seoses laste ja uue tehnoloogia kasutamisega. Pahatihti ei põhine paanika ja hirm faktimaterjalil. EU Kids Online’i uurimistulemuste põhjal joonistuv pilt peaks suunama koole, lapsevanemaid, valitsust, kodanikuühiskonda, ettevõtteid ja lapsi tegema koostööd, tasakaalustamaks uue tehnoloogiaga seotud riske ja võimalusi.”

Lisainformatsioon:  Aadressilt www.eukidsonline.net on võimalik alla laadida täismahus poliitikasoovituste aruanne, mille 5. peatükk esitab nii rahvusvahelise võrdluse kui soovitused konkreetsetele riikidele. Ühtlasi pakub see veebileht lisainformatsiooni projekti EU Kids Online kohta.

Eesti kohta käivate uurimistulemuste ja poliitikasoovituste osas kontakteeruge prof. Veronika Kalmusega: veronika.kalmus@ut.ee, tel 56 623 583; vt ka http://eukidsonline.ut.ee.

Projekti EU Kids Online aruande poliitikasoovituste kokkuvõte

1. Lastel on online-keskkonnas õigus kaitsele ja turvalisusele, kuid nad peavad ka ise vastutama oma turvalisuse eest ning respekteerima internetis teiste õigusi.

2. Oluline on, et huvirühmad rõhutaksid jätkuvalt positiivseid võimalusi, mida online-keskkonnad lastele pakuvad.

3. Nooremate kasutajate puhul on vaja leida internetiturvalisusele uus vaatenurk.

4. Turvalisusealased sõnumid ja nõuanded tuleb kohandada uutele ligipääsu- ja kasutusviisidele vastavaks.

5. Haridusest saadav tugi ja digitaalne kirjaoskus on eriti vajalikud neile, kes ei ole “online-võimaluste redelil” väga kõrgele jõudnud.

6. Lastele suunatud positiivne online-sisu peaks olema üks poliitikaprioriteete.

7. Online-riskidega toimetulekuks vajavad lapsed digitaalse turvalisuse alaseid pädevusi.

8. Sotsiaalvõrgustike teenusepakkujad peavad tagama alaealiste kontodele maksimaalse kaitse.

9. Teadlikkuse tõstmine online-riskide alal peaks olema tasakaalustatud ja proportsionaalne ning suunatud neile, kel on kõige suurem tõenäosus kahju saada.

10. Lapsevanemate teadlikkust online-riskidest ja –turvalisusest tuleb jätkuvalt edendada.

11. Reaktsioonid noorte inimeste kokkupuudetele võrgukeskkonna seksuaalse sisuga peavad olema kokkupuudete levikule ja problemaatilisusele vastavad ja keskenduma nendele, kes on sellest kogemusest kõige tõenäolisemalt häiritud.

12. Nii päriselus asetleidvale kui küberkiusamisele tuleb pöörata võrdväärselt osavõtlikku ja delikaatset tähelepanu.

13. Lapsevanemad peaksid olema teadlikumad sellest, et lapsed tavatsevad internetituttavatega päriselus kohtuda.

14. Huvirühmad peaksid olema valvsad lapsi ja noori mõjutavate uute riskide suhtes, eriti eakaaslaste omavahelistest suhetest tulenevate riskide osas.

15. Teadlikkuse tõstmisel tuleks turvalisusealastes sõnumites esile tõsta tõhusaid toimetulekustrateegiaid, rõhutades sotsiaalset toetust nagu vanemate, sõprade ja õpetajatega rääkimist ning online-abivahendite kasutamist.

16. Lapsevanemate online-riskide ja –turvalisuse alase teadlikkuse tõstmisel peaks olulisel kohal olema vanemate praktiliste juhendamisoskuste arendamine.

17. Selleks, et tõhustada vanemakontrolli tarkvara kasutuselevõttu ja välja töötada efektiivsemaid tehnilisi lahendusi, tuleb arvestada lapsevanemate vajaduste, teadmiste ja huvidega.

18. Õpetajate juhendamisoskuste tase on küll kõrge, kuid see võiks olla veelgi kõrgem, kuna küllaltki suur osa lastest pole õpetajatelt juhiseid saanud. Kuna koolidel on olemas võimalused kõikide lasteni jõudmiseks, peaksid koolid võtma enda kanda suurima osa vastutusest “raskesti ligipääsetavate lasteni” jõudmisel.

19. Valdkonna ettevõtted peaksid proaktiivselt arendama internetiturvalisuse alast teadlikkust ning aitama kaasa turvalisusealasele teavitustööle viisil, mis paistaks avalikkuses silma ja oleks võimalikult paljudele kättesaadav.

20. Rahvusvahelise tasandi soovitused: mida rohkem on riigis lairibaühendusi, seda kõrgem on laste online-riskide tase, mitte aga nende online-võimaluste tase; järelikult kaasnevad parema ligipääsuga riskid, millega adekvaatselt tegelemine käib huvirühmadele üle jõu. Riikides, kus lapsed saavad rohkem kooliharidust või kus klassiruumides on rohkem arvuteid õpilase kohta, on ka digitaalsed oskused paremad. Seega mängib haridus positiivset rolli digitaalsete, kirja- ja kodanikuoskuste edendamisel ning seda tuleks kõikides riikides toetada.

Taustainfo: EU Kids Online II viis 2009.-2011. aastal läbi originaalse esindusliku valimiga empiirilise uurimuse 25 Euroopa riigis. Uuring hõlmas igas riigis ligikaudu 1000 last vanuses 9-16 aastat ning nende vanemaid. Tulemuseks on rahvusvaheliselt võrreldavad kvantitatiivsed andmed laste internetikasutuse kohta kogu Euroopas. Londoni Majanduskooli professor Sonia Livingstone juhib projektitiimi, mis koosneb ekspertide juhtgrupist, rahvusvahelisest nõuandvast kogust ja multidistsiplinaarsest uurimisrühmast 25 Euroopa riigis. 

Leave a Comment

Your comment

You can use these tags: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <code> <em> <i> <strike> <strong>

Please note: Comment moderation is enabled and may delay your comment. There is no need to resubmit your comment.