Tulemused

Eesti laste internetikasutus on ühtaegu eesrindlik ja probleemne - Eesti lapsed kasutavad küll aktiivselt ära erinevaid võimalusi, mida internetikeskkonnad pakuvad, kuid samuti kogevad selle käigus mitmeid riske. Näiteks on Eesti lapsed Euroopa teiste riikide lastega võrreldes enim kokku puutunud küberkiusamise ja interneti liigkasutusega. Eesti lapsevanemad torkavad silma oma muretu suhtumisega online-riskidesse ning passiivse ja vähese juhendamise või sekkumisega laste netitegevustesse.

Peamised uurimistulemused

  • Peamisest EU Kids Online uuringust: 2010. aasta kevad-suvel intervjueeriti 25 Euroopa riigis juhuvalimi põhjal 25 142 9-16aastast last, kes kasutavad internetti, lisaks iga lapse üht vanemat. Uuringus esitati küsimusi pornograafia, kiusamise, seksuaalse alatooniga sõnumite saamise, võõrastega näost näkku kohtumise, potentsiaalselt kahjuliku kasutaja-loodud veebisisu ja personaalse info väärkasutamise kohta. Loe edasi: Eestikeelne kokkuvõte projekti EU Kids Online uurimistulemustest pdf-failina.
  • Projekti Eesti-poolne juht Veronika Kalmus kirjutas kokkuvõtlikult laste turvalisusest internetikeskkonnas ka 2012/2013 Eesti Inimarengu aruandes. Seal kirjutab Kalmus näiteks sellest, et Eesti lapsed troonivad Euroopa edetabelites kõrgetel kohtadel nii internetivõimaluste kasutamise kui riskide kogemise osas. Eesti kuulub koos Norra, Rootsi, Taani ja mitme EL-i uue liikmesmaaga Euroopa riikide rühma, kus infotehnoloogilise taristu areng ja laste internetikasutuse aktiivsus on jõudnud ette kasutusturvalisuse ja seda soodustavate meetmete arengust. Eestis ja meile kultuuri poolest lähedastes Ida-Euroopa maades (eelkõige Leedus ja Tšehhis) lisandub võimalikele mõjuritele põlvkondlik lõhe internetikasutuses ja lapsevanemate madal riskiteadlikkus. Üldisemal tasandil võime Eesti ja teiste siirderiikide olukorda tõlgendada kui konflikti tehnoloogia ja meediakeskkonna ülikiire arengu ning inimeste kohanemis- ja õppimisvõime vahel. Võimalike eeskujuriikidena tasub Eestil jälgida Suurbritanniat ja Soomet, kus laste internetiriskide kogemise tase on vaatamata kõrgele kasutusmäärale ja liberaalsele infokeskkonnale kas alla Euroopa keskmise või teistest Põhjamaadest madalam. Mõlema riigi puhul mängib tõenäoliselt rolli pikaajaline ja ulatuslik teavitustegevus ning meediaõpetuse oluline koht õppekavades.
  • Marianne Võime kirjutas oma magistritöö EU Kids Online’i raames kogutud andmete põhjal, tema töö eesmärgiks oli välja selgitada ühe veel Eestis vähe uuritud internetiriski – interneti liigkasutamise – olemus Eesti laste seas. Uuringust selgus, et pea pooled uuringus osalenud Eesti lastest olid täielikult või peaaegu nõus ühe või enama väitega interneti liigkasutamise kohta, olles Euroopas selle tulemuse poolest esirinnas. Kolmandik Eesti lastest olid täielikult või peaaegu nõus, et neil on esinenud olukorda, kus nad on viibinud internetis ka siis, kui see neile tegelikult huvi ei paku. Viiendik lastest on väga või üsna sageli proovinud tulutult vähendada internetis veetmise aega. 
  • MTÜ Lastekaitse Liit andis 2012. aasta veebruaris välja ajakirja Märka Last eriväljaande T@rgalt internetis, kus Veronika Kalmus küsib artiklis “Põlvkondlik digilõhe – müüt või tegelikkus?” kuivõrd on lapsevanematel ja õpetajatel põhjust pidada lapsi kõiketeadvateks netiekspertideks ning ennast ajast lootusetult mahajäänuteks, kel pole järeltulevale põlvele veebimaailma kohta midagi õpetada. 

Leave a Comment

Your comment

You can use these tags: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <code> <em> <i> <strike> <strong>

Please note: Comment moderation is enabled and may delay your comment. There is no need to resubmit your comment.